Narva linna heitveepuhastusjaam rekonstrueeriti 2005. aastal. Ehitustöid teostasid AS Skanska EMV, A/S Krüger, AB Purac ning omanikujärelevalve teenust osutas Hydroplan Ingenieur-Gesellschaft mbH.
Ehitustööde tulemusel tekkisid kaks eraldi reovee puhastamise magistraali: olmereovee magistraal tootlikkusega 38 500 m3 ööpäevas ja tööstusreovee magistraal toolikkusega 7 200 m3 ööpäevas.
Narva linna heitveepuhastusjaamas puhastatakse reovett etapiti.
Mehaaniline puhastamine suuremõõtmelisest prügist toimub perforeeritud restide abil. Ava läbimõõt on 6 mm, seega suuremate mõõtudega prügi ei satu järgnevatesse puhastussõlmedesse, see pressitakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, mis hiljem veetakse prügilasse.
Liivapüüdurites eemaldatakse reoveest abrasiivmaterjal, mis võib kahjustada pumpasid, ummistada torujuhet ja takistada järgmiste protsesside toimumist.
Segunemiskambris segatakse omavahel reovesi ja muda, mis käivitab reovee puhastamise bioloogilise protsessi.
Aerotankides luuakse optimaalsed tingimused bioloogiliseks puhastuseks (hapnikuga küllastumine, täiendav segamine, vajaliku segunemisaja fikseerimine).
Vesi aerotankidest koguneb jaotuskambrisse ja suundub selititesse. Jaotuskambris lisatakse reovette fosfaatide efektiivsemaks eemaldamiseks raudsulfaate.
Selitites eraldub reoveest bioloogiline muda. Muda juhitakse tagasi protsessi algusesse (segunemiskambrisse) puhastamata reoveega segunemiseks. Selitusvesi suunatakse selititest Narva jõkke.
Osa aktiivmuda suunatakse pärast selitit sette tööstussõlme, kus see metaantankis stabiliseeritakse ja tsentrifuugides dehüdratiseeritakse. Saadud dehüdratiseeritud muda võib kasutada haljastuses rekultiveerimise eesmärgil. Muda kvaliteet vastab keskkonnaministri 30.12.2002 määrusele nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded".
KASUTA WC-d sihtotstarbeliselt EHK WC POLE PRÜGIKAST!
