Narva Vesi AS


Reoveepuhastus


 
Narva linna heitveepuhastusjaam rekonstrueeriti 2005. aastal. Ehitustöid teostasid AS Skanska EMV, A/S Krüger, AB Purac ning omanikujärelevalve teenust osutas Hydroplan Ingenieur-Gesellschaft mbH.
Ehitustööde tulemusel tekkisid kaks eraldi reovee puhastamise magistraali: majanduslik-olme reovee puhastamiseks tootlikkusega 38 500 m3 ööpäevas ja tööstusreovee (AS Kreenholmi Valduse, AS Nakro) puhastamiseks toolikkusega
7 200 m3 ööpäevas.
Narva linna puhastusjaamas puhastatakse reovett etapiviisiliselt.
 
  • Mehaaniline puhastamine suuremõõtmelisest prügist toimub perforeeritud restidel. Ava läbimõõt on 6 mm, seega suuremate mõõtudega prügi ei satu järgnevatesse puhastussõlmedesse, see pressitakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, mis hiljem veetakse prügilasse.
  • Liivapüüdurites eemaldatakse reoveest abrasiivmaterjal, mis võib kahjustada pumpasid, ummistada torujuhtme ja segada järgmiste protsesside toimumist.
  • Segunemiskambris segatakse reovesi ja muda, tänu millele toimubki reovee puhastamise bioloogiline protsess.
  • Aerotankides luuakse optimaalsed tingimused bioloogiliseks puhastuseks (hapnikuga küllastumine, lisasegunemine, vajaliku aja fikseerimine).
  • Vesi aerotankidest koguneb jaotuskambrisse ja suundub selititesse. Sealsamas lisatakse raudsulfaat(kloriid) fosfaatide efektiivsemaks eemaldamiseks reoveest. 
  • Selitites eraldub reoveest bioloogiline muda. Muda pöördub protsessi algusesse (segunemiskambrisse) puhastamata reoveega segunemiseks. Selitusvesi suunatakse selititest Narva jõkke.
  • Osa bioloogiliselt aktiivset muda suunatakse pärast selitit sette tööstussõlme, kus see metaantangis stabiliseeritakse ja tsentrifuugides dehüdratiseeritakse. Saadud dehüdratiseeritud muda võib kasutada haljastamises, rekultiveerimise eesmärgil. Muda kvaliteet vastab keskkonnaministri 30.12.2002 määrusele nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded".
 
Vt reoveepuhastamise skeemi.